Aegviidu

Aegviidu on Kõrvemaa süda. Sellise ilme on kujundanud jääaja vallatud loodusjõud. Siinsed võluvad metsased mäed ja kaunid järvesilmad, kingud ja seljakud, varjulised metsarajad ja läbi heinamaade vulisevad jõekesed, jätavad unustamatu mälestuse.

Uhkelt sirutavad taeva poole sihvakad käharpäised männid ja võimsad kuused. Mustikarikkad palumetsad ja kanarbikused nõmmemetsad vahelduvad raba- ja lodumetsaga.

Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Sumedal suveõhtul kerkib udu järvede kohale ja vaiksel järvepinnal lööb lupsu üksik kala. Valitseb suur rahu.

Aegviidu vald asub Tallinn-Tapa raudtee ja Piibe maantee ristumiskohas. Elanike arvult, neid on veidi alla tuhande, on see Harjumaa väikseim vald. Aegviidu sai aleviõigused 1945. aastal. Ajalooliselt on see kuulunud Järvamaa Lehtse valla, alates 1962. aastast Harjumaa koosseisu.

Aegviidut mainiti esimest korda 1796. aastal L. A. Mellini "Liivimaa atlases", kus nimekuju oli Aegwid. Aegviidu nimi ei tulegi sõnadest "aega veetma", kuigi tegemist on kauni suvituskohaga, vaid see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu.